Veneetsia, Itaalia

Riigiinfo Itaalia

Itaalia on maa, kus ajalugu, kunst, arhitektuur ja elurõõm moodustavad ainulaadse terviku. See Vahemere ääres paiknev riik on juba sajandeid inspireerinud kunstnikke, kirjanikke ja rändureid ning kuulub tänapäeval maailma enimkülastatud turismisihtkohtade hulka. Itaalia võlub külastajaid oma mitmekesise looduse, maailmakuulsa köögi, rikkaliku kultuuripärandi ja elava tänavaeluga, kus igal linnal ja piirkonnal on oma nägu ning iseloom.
Itaalia pealinn Rooma on üks maailma kuulsamaid linnu – tõeline vabaõhumuuseum, kus antiiksed varemed, barokkstiilis väljakud ja renessansiaja meistriteosed eksisteerivad kõrvuti kaasaegse linnameluga. Linnas jalutades kohtuvad külastajad Colosseumi, Rooma foorumi, Pantheoni ja Vatikani kunstiaaretega ning kogevad atmosfääri, mida kutsutakse põhjusega „igaveseks linnaks“.
Itaalia on koduks enam kui 60 UNESCO maailmapärandi objektile, mida on rohkem kui üheski teises riigis maailmas. Nende hulka kuuluvad Rooma vanalinn, Veneetsia laguun, Firenze ajalooline keskus, Pompei väljakaevamised, Pisa torn ning paljud teised kultuuri- ja loodusimed. Lisaks ajaloolistele vaatamisväärsustele tuntakse Itaaliat kõrgelt hinnatud moe, kvaliteetse toidukultuuri ja lõunamaise elustiili poolest, kus hinnatakse head seltskonda, maitseelamusi ja elu nautimist.

Itaaliast lühidalt
Ametlik nimi: Itaalia Vabariik (Repubblica Italiana)
Pealinn: Rooma
Pindala: 301 263 km²
Rahvaarv: u 59 miljonit
Riigikeel: itaalia keel
Rahaühik: euro (EUR)
Religioon: valdavalt rooma-katoliku usk
Ajavöönd: Itaalia on Eesti ajast 1 tund taga
Elekter: 220 V, Euroopa tüüpi pistikud
Telefonikood: +39

Geograafia
Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas Apenniini poolsaarel ning ulatub umbes 800 km pikkuselt sügavale Vahemerre. Riigi kuju meenutab sageli „saabast“, mida ümbritsevad läänes Liguuria ja Türreeni meri, idas Aadria meri ning lõunas Joonia meri ja Vahemeri. Põhjas moodustavad loodusliku piiri võimsad Alpid.
Itaaliale kuuluvad ka Vahemere suurimad saared Sitsiilia ja Sardiinia ning mitmed väiksemad saared nagu Capri, Elba ja Ischia. Rannajoone kogupikkus koos saartega on ligi 7600 km, mis teeb Itaaliast ühe Euroopa olulisema mereriigi.
Põhjas piirneb Itaalia Prantsusmaa, Šveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Lisaks asuvad Itaalia territooriumi sees kaks iseseisvat väikeriiki – Vatikan ja San Marino.
Itaalia maastik on väga mitmekesine ning valdavalt mägine või künklik. Põhjas kõrgub Alpide mäestik, kus asuvad Euroopa ühed kõrgeimad tipud. Itaalia ja Prantsusmaa piiril paikneb Mont Blanc ehk Monte Bianco (4810 m), mida peetakse Euroopa kõrgeimaks mäeks. Itaalia ja Šveitsi piiril asub Monte Rosa mäemassiiv, mille kõrgeim tipp Dufourspitze (4634 m) kuulub Alpide kõrgemate tippude hulka.
Alpidest lõuna poole jäävad viljakad orud ja kuulsad järved nagu Garda, Como ja Lago Maggiore. Kirde-Itaalias kõrgub omapäraste sakiliste tippudega Dolomiitide mäestik, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Läbi kogu Itaalia poolsaare kulgevad Apenniinid, mis kujundavad suure osa riigi maastikust. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia saared. Itaalia lõunaosa paikneb seismiliselt aktiivses piirkonnas, kus esineb maavärinaid ja vulkaanilist tegevust. Tuntumad vulkaanid on Vesuuv Napoli lähistel ning Etna Sitsiilias, mis on ühtlasi Euroopa kõrgeim aktiivne vulkaan.
Itaalia suurim jõgi on Po, mis voolab läbi riigi põhjaosa viljaka Po madaliku. Ajalooliselt olulised on ka Tiberi jõgi Roomas ning Arno jõgi Firenzes.
Itaalia geograafia ühendab endas lumised mäetipud, maalilised järved, viljakad viinamarjaistandused, ajaloolised linnad ja Vahemere rannikud, muutes riigi üheks Euroopa mitmekesisemaks ja kaunimaks sihtkohaks.

Kliima
Itaalia kliima on valdavalt vahemereline – suved on kuumad ja kuivad ning talved pehmed ja niiskemad. Tänu riigi pikale põhja-lõuna suunalisele ulatusele ja mitmekesisele reljeefile erineb kliima piirkonniti siiski märkimisväärselt.
Põhja-Itaalias, eriti Po madalikul, valitseb parasvöötme mandriline kliima. Talved on seal jahedamad ja niiskemad ning udu on sage, suved aga kuumad ja kohati väga niisked. Näiteks Milanos jäävad temperatuurid jaanuaris tavaliselt +2 kuni +8 °C vahele ning augustis +19 kuni +28 °C juurde.
Kesk-Itaalias ja Rooma piirkonnas on kliima tüüpiliselt vahemereline. Suved on päikeselised ja väga soojad ning temperatuur tõuseb sageli üle +30 °C. Kevad ja sügis on meeldivalt soojad ning sobivad hästi linnade ja ajalooliste paikade külastamiseks. Roomas on talved pehmed ning temperatuur langeb harva alla nulli. Jaanuaris jäävad temperatuurid tavaliselt +5 kuni +11 °C vahele ning augustis +25 kuni +30 °C juurde.
Lõuna-Itaalias ja rannikualadel kestab soe ilm suure osa aastast. Näiteks Napolis ulatuvad suvised temperatuurid sageli +29 °C-ni ning talvel jäävad päevased temperatuurid enamasti +7 kuni +13 °C vahele. Sitsiilias ja Calabria piirkonnas võivad suved olla väga kuumad ja kuivad.
Itaalia mägipiirkondades – Alpides ja Dolomiitides – on kliima märksa jahedam ning talvel sajab rohkelt lund. Kõrgemates piirkondades tegutsevad tuntud suusakeskused ning temperatuur võib langeda sügavale miinuspoolele. Lund võib aeg-ajalt näha ka Lõuna-Itaalia mägialadel.
Sademete hulk varieerub piirkonniti suuresti. Kõige kuivemad piirkonnad asuvad Apuulias, samas kui Alpide ja Apenniinide nõlvadel võib aastane sademete hulk ületada 1500 mm. Kõige vihmasem periood algab tavaliselt sügisel, eriti oktoobris ja novembris.
Itaalia kliimat mõjutavad ka erinevad tuuled. Suvel ja sügisel võib Lõuna-Itaaliat mõjutada Sahara kõrbest saabuv kuum siroko-tuul (scirocco), mis toob kaasa lämbet kuumust, niiskust ja vahel ka peent liivatolmu. Kirdeosas esineb aga bora – tugev ja külm kirdetuul, mis mõjutab peamiselt Aadria mere põhjarannikut.
Tänu pehmele kliimale, pikale suvele ja rohketele päikesepaistelistele päevadele on Itaalia populaarne sihtkoht aastaringselt. 

Veneetsias ja selle ümbruses võivad suvekuud olla kuumad ja niisked. Seal õib sügis- ja talvekuudel esineda acqua alta ehk kõrge veeseisu perioode, mil mõnel pool linnas võib vesi tänavatele ja väljakutele tõusta. Tegemist on Veneetsiale iseloomuliku loodusnähtusega ning selle esinemine sõltub ilmastiku- ja mereoludest.

Riiklikud pühad
1. jaanuar – uusaasta 
6. jaanuar – kolmekuningapäev (Epifania)
Lihavõttepühade esmaspäev – liikuv püha
25. aprill – vabastamispäev (1945. aasta fašismist vabastamise mälestuspäev)
1. mai – tööpüha
2. juuni – vabariigi aastapäev (1946. aasta referendum, millega Itaalia muutus monarhiast vabariigiks)
15. august – suve suurpüha ehk Ferragosto
1. november – pühakute päev (Ognissanti)
8. detsember – neitsi Maarja pärispatuseta saamise püha
25. detsember – esimene jõulupüha 
26. detsember – Püha Stefanose päev  

Lisaks riiklikele pühadele tähistab iga linn oma kaitsepühaku päeva, mis on kohalik puhkepäev. Näiteks Roomas suletakse paljud asutused 29. juunil (Peetruse ja Pauluse päev), Milanos aga 7. detsembril (Püha Ambrosiuse päev).

Raha
Itaalias on ametlik rahaühik euro. Kaardimaksed on laialdaselt levinud ning enamikus hotellides, restoranides ja kauplustes saab tasuda nii deebet- kui krediitkaardiga. Väiksemates kohvikutes, turgudel ja kohalikes pereettevõtetes võib siiski vaja minna sularaha.
Paljudes Itaalia linnades lisandub majutusele turismimaks (tassa di soggiorno), mille suurus sõltub hotelli kategooriast ja piirkonnast. Tavaliselt jääb see vahemikku 2–7 eurot inimese kohta öö eest ning see tasutakse hotellis kohapeal.

Kauplemine ja jootraha
Itaalias ei ole tingimine tavapärane nagu mõnes Vahemere või Lähis-Ida riigis, kuid kohalikel turgudel võib väiksemate suveniiride või kaupade puhul vahel proovida hinnas veidi läbi rääkida. Püsipoodides ja restoranides kehtivad üldiselt fikseeritud hinnad.
Jootraha jätmine ei ole kohustuslik, kuid hea teeninduse eest hinnatakse seda väga. Restoranides jäetakse tavaliselt mõni euro või umbes 5–10% arvest. Kohvikutes ja baarides ümardatakse sageli summa ülespoole. Hotellides on viisakas jätta toateenijale või pakikandjale väike tänuraha.

Elekter, internet ja side
Itaalias kasutatakse 220-voldist elektrisüsteemi ning Euroopa standardile vastavaid pistikuid. Mõnes vanemas hotellis võib kohata ka Itaalia tüüpi kolmeharulisi pistikupesasid, kuid enamasti sobivad Eesti seadmed ilma adapterita.
Internet on laialdaselt kättesaadav ning hotellides, kohvikutes ja restoranides pakutakse tavaliselt tasuta WiFi-ühendust. Suuremates linnades on mobiililevi väga hea. Euroopa Liidu roamingureeglite tõttu saab Eesti mobiilipakette kasutada Itaalias tavaliselt ilma lisatasudeta.

Ohutus ja tervis
Itaalia on üldiselt turvaline reisisihtkoht, kuid nagu suurtes turismilinnades ikka, tuleb tähelepanelik olla taskuvaraste suhtes. Eriti ettevaatlik tasub olla rahvarohketes kohtades, metroodes, rongijaamades ja populaarsete vaatamisväärsuste juures.
Soovitatav on hoida väärisesemed ja dokumendid turvaliselt ning vältida suurte sularahasummade kaasaskandmist. Restoranides ja tänavakohvikutes ei tasu telefoni või rahakotti jätta lauale järelevalveta.
Kraanivesi on Itaalias enamasti joogikõlblik ning linnades leidub palju avalikke joogiveepurskkaeve. Kuna aga sealsed veepuhastusmeetodid ja mineraalide ning bakterite koostis erinevad meie harjumuspärasest kodusest veest, on soovitatav eelistada pudelivett. 
Suvisel ajal tuleb arvestada tugeva päikese ja kuumusega – soovitatav on kasutada päikesekaitsekreemi, kanda peakatet ja juua piisavalt vett.
Enne reisi on soovitatav vormistada reisikindlustus ning võtta kaasa Euroopa ravikindlustuskaart.

Liiklus ja transport
Itaalias on parempoolne liiklus. Suuremates linnades, eriti Roomas, võib liiklus olla väga tihe ja temperamentne ning liiklusstiil erineb põhjamaade rahulikumast liiklusest. Jalakäijatel tasub olla tähelepanelik ka ülekäiguradadel.
Veneetsias on liiklus täiesti omanäoline — vanalinnas ei liigu autod, bussid ega mootorrattad, sest linn on rajatud enam kui sajale saarele. Linnas liigutakse peamiselt jalgsi ning veetranspordiga. Veneetsiat ühendavad kanalid ja sajad sillad, mistõttu tuleb arvestada, et jalutuskäigud võivad sisaldada treppe ja ebatasaseid tänavakatteid.
Peamine ühistranspordiliik on vaporetto (veebuss), mis sõidab piki Canal Grande'it ja teisi kanaleid ning ühendab kesklinna, Santa Lucia raudteejaama ja laguuni saari (Murano, Burano). Piletied saab osta kai ääres asuvatest kioskitest või automaatidest; mitme sõidu korral tasub kaaluda päevapiletit.
Autod ja bussid pääsevad Veneetsiasse ainult Piazzale Roma ja Tronchetto piirkonnani, kust edasi tuleb liikuda jalgsi või veetranspordiga. Piazzale Roma ja Tronchetto vahel liigub ka People Mover (automaatne köisraudtee).
Soodsam alternatiiv gondlile on traghetto — väike parvlaadne paat, millega ületatakse Canal Grande'it kohtades, kus sildu ei ole; seda kasutavad nii kohalikud kui turistid. Gondlisõit ise on pigem romantiline turismielamus kui igapäevane liiklusvahend ja tuleb lisatasu eest.
Veneetsias reisides on soovitatav kanda mugavaid ja hea pidamisega jalanõusid, sest jalutamist on palju ning niisked tänavakivid võivad olla libedad.

Söök ja jook
Itaalia köök on üks maailma tuntumaid ja armastatumaid ning selle keskmes on lihtsus, kvaliteetne tooraine ja tugevad piirkondlikud traditsioonid. Itaallaste jaoks ei ole söömine pelgalt igapäevane vajadus, vaid oluline osa kultuurist, perekonnaelust ja suhtlemisest. Toidukorrad on sageli pikad ja rahulikud ning ühine söömine mängib väga tähtsat rolli.
Itaalia köök erineb piirkonniti märkimisväärselt. Põhja-Itaalias kasutatakse rohkem võid, riisi, koort ja juuste ning populaarsed on risotod, polenta ja rikkalikud lihatoidud. Lõuna-Itaalia köök on vahemerelisem – palju kasutatakse oliiviõli, tomateid, köögivilju, mereande ja värskeid maitsetaimi.
Pasta on Itaalia köögi üks tähtsamaid sümboleid ning erinevaid pastaliike leidub sadu. Igal piirkonnal on oma traditsioonilised retseptid. Roomas on tuntud carbonara, cacio e pepe ja amatriciana, Bolognas ragù alla bolognese, Genovas pesto alla genovese ning Napolis tomatikastmega lihtsad, kuid maitsekad pastaroad.
Pitsa pärineb Napolist ning traditsiooniline Napoli pitsa valmistatakse õhukese põhjaga, värske mozzarella, tomatikastme ja väheste kvaliteetsete koostisosadega. Lisaks pitsale ja pastale kuuluvad Itaalia kööki ka focaccia, lasanje, gnocchi, risoto ning arvukad mereanni- ja lihatoidud.
Veneto piirkonna köök erineb mõnevõrra Lõuna-Itaalia toidutraditsioonidest. Olulisel kohal on riis ja risoto, polenta, kala ja mereannid ning erinevad liha- ja köögiviljatoidud. Veneetsias tasub proovida ka kohalikke cicchetti ehk väikeseid suupisteid, mida serveeritakse sageli koos joogiga.
Olulisel kohal on juustud ja oliiviõli. Tuntumate juustude hulka kuuluvad Parmigiano Reggiano ehk parmesan, mozzarella, burrata, pecorino, ricotta ja gorgonzola. Itaalia oliiviõlid on maailmakuulsad ning neid kasutatakse peaaegu igas piirkonnas igapäevaselt.
Itaalia on ka üks maailma tähtsamaid veiniriike. Veini toodetakse peaaegu kõikides piirkondades ning tuntud veinialade hulka kuuluvad Toscana, Piemonte, Veneto ja Sitsiilia. Rahvusvaheliselt tuntud veinid on näiteks Chianti, Barolo, Prosecco ja Amarone.
Magustoitudest on maailmakuulsad tiramisu, cannoli, panna cotta, panna di latte ning käsitööjäätis ehk gelato, mida peetakse üheks Itaalia kulinaarseks sümboliks. Erinevalt tavalisest jäätisest sisaldab gelato vähem õhku ja rohkem naturaalseid maitseid.
Itaalia kohvikultuur on oluline osa igapäevaelust. Espresso juuakse sageli kiiresti baarileti ääres ning cappuccinot peetakse traditsiooniliselt hommikuseks joogiks. Pärast lõunasööki juuakse tavaliselt espressot või digestiivina väikest klaasi limoncellot, grappat või amaro’t.
Traditsiooniline Itaalia söögikord koosneb sageli mitmest osast: antipasti (eelroad), primi piatti (esimene käik, tavaliselt pasta või risoto), secondi piatti (liha või kala), contorni (lisandid) ning dolci (magustoit). Kuigi igapäevaselt süüakse lihtsamalt, on pikad perekondlikud lõuna- ja õhtusöögid eriti nädalavahetustel väga olulised.
Itaalia toidukultuur väärtustab hooajalisust, kohalikke traditsioone ja aeglast nautimist. Just see lihtsate koostisosade, tugevate maitsete ja elurõõmu kombinatsioon teeb Itaalia köögist ühe maailma hinnatuima.

Traditsioonid ja kultuur
Itaalia kultuur on kujunenud sajandite jooksul ning selle mõju kogu Euroopa kunstile, arhitektuurile, muusikale ja kirjandusele on olnud tohutu. Renessansi sünnimaana on see andnud maailmale sellised suurkujud nagu Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raphael ja Bernini, kelle pärandit kohtab riigis igal sammul. Rooma ja teiste ajalooliste linnade tänavatel võib vahetult tunnetada eri ajastute kihistusi, alates antiikajast kuni baroki ja modernse linnameluni. Sealsed suursugused väljakud, kirikud ja purskkaevud ei ole vaid imetlemiseks mõeldud vaatamisväärsused, vaid loomulik osa kohalike igapäevaelust. Itaallased väärtustavad kõrgelt elu nautimist, stiili ja head toitu, kuid kõige keskmes on alati perekond. Perekond mängib inimeste elus ja sotsiaalses võrgustikus üliolulist rolli ning pikad ühised söögikorrad ja pühapäevased suured perekohtumised on siiani vankumatult au sees.

Käitumiskultuur ja etikett
Itaallased on tuntud oma elava, sooja ja emotsionaalse loomuse poolest. Nad on äärmiselt avatud suhtlejad, kes väärtustavad vahetut emotsiooni, mistõttu on sealsed vestlused kirglikud, sageli häälekalt ja nendega kaasneb alati rikkalik kätežestide ning näoilmete kasutamine. See on kohalike jaoks täiesti loomulik eneseväljenduse osa, mitte märk ärritusest. Igapäevaelus ja teeninduses on esikohal vastastikune lugupidamine ning esmakohtumisel on tavapäraseks tervituseks viisakas käepigistus, samas kui tuttavamate inimeste vahel on standardiks põsesuudlused sõltumata soost.
Itaalia on sügavate religioossete traditsioonidega maa ning sealsed kirikud, katedraalid ja kloostrid on pühapaigad, kus kehtivad ranged riietumisreeglid. Kirikusse sisenedes peavad nii meestel kui naistel olema õlad ja põlved kaetud, mis tähendab, et rannariided, liiga lühikesed püksid, miniseelikud ja paljastavad särgid ei ole lubatud. Vatikanis, eelkõige Püha Peetruse basiilikas, ning teistes riigi suuremates ja kuulsamates katedraalides kontrollitakse seda uksel asuvate turvameeste poolt üsna rangelt ja reeglitele mittevastavaid külastajaid lihtsalt sisse ei lubata. Suvel reisides on seetõttu alati mõistlik kotti pista kerge sall või rätik, mille saab sisenemisel kiiresti õlgadele või ümber vöökoha võtta.
Oma kindlad tavad on Itaalias ka toidukultuuris, mis on kohalikele omaette sotsiaalse elu rituaaliks. Kohvikutes on levinud harjumus juua kohv ära püstijalu leti ääres, sest lauda istudes on teenindustasu ja jookide hinnad sageli märgatavalt kõrgemad. Samuti tasub teada, et itaallased joovad piimakohvi ainult hommikutundidel, hiljem tellitakse reeglina vaid espressot. Restoraniarvele lisatakse sageli ametlik fikseeritud kohatasu lauateeninduse ja leiva eest, mistõttu eraldi suurt jootraha ei oodata, kuid silmapaistva teeninduse eest on kombeks jätta lauale mõned mündid. Lisaks tasub arvestada Itaalia kindlate söögiaegadega, kus lõunaks ja õhtusöögiks avatakse köögid vaid paariks tunniks ning vahepealsel ajal on traditsioonilised restoranid suletud.

Kasulikud väljendid
Tere hommikust / päevast – Buongiorno
Tere õhtust – Buonasera
Nägemist – Arrivederci
Palun – Per favore
Tänan – Grazie
Suur tänu – Grazie mille 
Vabandust – Scusi
Kuidas läheb? – Come sta?
Jah – Sì
Ei – No
Kui palju see maksab? – Quanto costa?
Kus asub…? – Dove si trova…?

Reisil külastatavad piirkonnad ja asulad
Veneetsia
Üks maailma erakordsemaid linnu, mis on rajatud enam kui sajale saarele ning mida ühendavad kanalid ja sillad. Linna süda on Püha Markuse väljak koos rikkaliku bütsantsliku Püha Markuse basiilika ja Dožide paleega. Kitsad tänavad ja sillad peidavad endas Veneetsia autentset õhustikku ning soovijatel avaneb võimalus teha gondlisõit mööda kanaleid.
Murano
Veneetsia laguuni saar, maailmakuulus oma sajanditevanuse klaasikunsti traditsiooni ja klaasimeistrite poolest. Võimalus külastada Murano klaasimuuseumi ning näha, kuidas sellest käsitööst kujunes üks Veneetsia tuntumaid sümboleid.
Burano
Erksavärviliste majadega rahulik kaluriküla Veneetsia laguunis, tuntud oma pikaajalise pitsimeisterdamise traditsiooni poolest. Jalutuskäik mööda kanaleid ääristavaid tänavaid pakub üht Veneto piirkonna pildilisemaid vaatepilte.
Prosecco mäed (Conegliano ja Valdobbiadene)
UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv kultuurmaastik Veneto piirkonnas, kus lainetavad viinamarjaistandused ja maalilised külad moodustavad ainulaadse terviku. Külastame kohalikku veinimõisat ning osaleme Prosecco degusteerimisel koos kohalike juustude ja lihahõrgutistega.

Miks minna?
See reis viib meid Veneto piirkonna südamesse, kus vesi, kunst, arhitektuur ja kaunid maastikud põimuvad ainulaadseks tervikuks. Veneetsia ise on ainulaadne elamus — linn, mis on rajatud sadadele saartele ning mida läbivad kanalid ja sillad, pakkudes võimalust avastada nii ikoonilist Püha Markuse väljakut kui ka linnamelu eest peituvaid kitsaid ja salapäraseid kõrvaltänavaid.
Veneetsia laguuni saared Murano ja Burano lisavad reisile omanäolise võlu: Muranol saab tutvuda sajanditevanuse klaasikunstiga, Buranol aga erksavärviliste majade ja rahuliku kaluriküla atmosfääriga.
Reisi kroonib väljasõit Prosecco mägedele, mis kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Lainetavate viinamarjaistanduste ja maaliliste külade keskel saab tutvuda piirkonna veinivalmistamise traditsioonidega ning maitsta maailmakuulsat Proseccot selle sünnipaigas.
Kokkuvõttes on see reis neile, kes hindavad ajaloolist arhitektuuri, ainulaadseid veeteid ning Veneto piirkonna kulinaarseid ja veinitraditsioone — kompaktne, kuid elamusterohke tutvumine ühe Põhja-Itaalia kauneima nurgaga.

Tingimused võivad jooksvalt muutuda, mistõttu palume vahetult enne reisi üle kontrollida info riiki sisenemise tingimuste kohta reisiinfo käsiraamatust
http://www.iatatravelcentre.com/passport-visa-health-traveldocument-requirements.htm

Välisministeerium soovitab end registreerida enne reisi siin:
https://reisitargalt.vm.ee/registreeri-reis/ 
 
Rohkem informatsiooni Itaalia kohta leiate Eesti Välisministeeriumi veebilehel: http://vm.ee/et/riigid/itaalia  või Itaalia Suursaatkonna veebilehel Tallinnas: http://www.ambtallinn.esteri.it/ambasciata_tallinn

Itaalia Välisministeerium:
http://www.esteri.it/MAE/EN

Lapsega reisimine
Lapsega reisival täiskasvanul, kes ei ole lapse seaduslik hooldaja (näit. vanavanem, peretuttav jne), peaks reisil kaasas olema lapse vanemate ühine nõusolek. Sama kehtib juhul, kui lapsega reisib vaid üks lapsevanematest. Volituse näidise ja lisainfo lastega reisimiseks leiate järgmisel lingil https://reisitargalt.vm.ee/lastega-reisimine/. Kui reisite alaealise lapsega, kelle perekonnanimi erineb temaga koos reisiva täiskasvanu perekonnanimest, on piiriületuseks vaja notariaalset kinnitust.

Informatsioon ja nõustamine nakkushaiguste riskipiirkondade ja vaktsineerimissoovituste kohta http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/reisimine-ja-tervis.html, http://vaktsiin.ee/reisijale/ ja http://www.vm.ee/?q=et/node/4832