Huvitavad paigad

Loe ka muud infot Tenerife kohta siit

Masca küla
Tenerife loodeosas, looduskaunis paigas, 650 m kõrgusel mägedes asuv küla, kuhu viib 6 km pikkune serpentiintee. Mascat peetakse saare üheks kaunimaks paigaks. Masca lilledega ümbritsetud valged majakesed olid pikka aega muust maailmast täiesti isoleeritud, säilitades nii oma traditsioonilise arhitektuuri ja veetleva “mahajäetud paiga“ atmosfääri. Santiago de Teidest saabudes avaneb Mascale uhke vaade- piki järsku kaljuseina keereldes laskuv tee ning kahe eriti sügava mäelõhe vahelisele alale ehitatud küla otse selle vastas.
Vilaflori küla
Lõuna- Tenerife kõrgemais paigus Vilaflori ligidal võib nautida uhkeid panoraame. Vilaflor on väike 1500 meetri kõrgusel paiknev küla, mille läheduses võib leida saare ühe omapärasema vaatamisväärsuse, nn kuumaatsiku (Paisaje Lunar), erosiooni poolt vormitud kivide rühma. Vilaflori ümbrus on matkajate, mägironijate ja mägijalgratturite lemmipaik saarel.

Icod de los Vinos
Icod de los Vinos saare loodeosas on Tenerife vanimaid linnu ning kuulus seal kasvava üle 2000-aastase Draakonipuu poolest. Puu nimi viitab selle “koletislikule“ kujule, tänu millele hakatigi seda seostama draakoniga. Sellel hirmuäratava välimusega puul on legendaarne ajalugu, mis ulatub konkistadooride-eelsesse aega. Draakonipuud tunti Euroopas antiikajast saadik – selle “veri“ leidis kasutust pitsativaha, värvide ja salvide valmistamisel. Draakonipuu mahlal oli omal ajal kulla hind, kuna seda peeti suurepäraseks verejooksude, haavade ja düsenteeria raviks. Draakonipuu kasvab väga aeglaselt ning selle eluiga võib olla mitu tuhat aastat. Puu levikuala saarel on väike- looduskaitse all olevad draakonipuud kasvavad enamasti raskesti ligipääsetavates kohtades. Kuna draakonipuu on kasvutingimuste suhtes üsna kapriisne, elavad vaid üksikud puud soliidse eani. Soodsates tingimustes seevastu võivad draakonipuud elada mitu tuhat aastat ning omandada hiiglaslikud mõõtmed ja vormid.

Santa Cruz
Tenerife pealinn Santa Cruz on oma 200 000 elanikuga Kanaaride suuruselt teine linn. Linna praegune tähtsus põhineb sadama arengul ja kaubandusel, mis vähehaaval kandus La Lagunast üle Santa Cruzi, millest 19. sajandi alguses saigi saare pealinn. Suurim edasiminek linnas sai teoks tänu 1852. aastal sõlmitud vabakaubasadamate lepingule, mil sinnakanti kolis hulgaliselt kodanlasi ja linn kasvas jõudsalt. Tänane Santa Cruz de Tenerife on kaasaegse arhitektuuriga ja suurte haljasaladega linn, mille puudega ääristatud rahulikel tänavatel ja väljakutel on mõnus omapead uidata. Päikseline ilm püsib siin praktiliselt aastaringselt. Üks linna huviväärsusi on mõne aasta vanune Cesar Manrique`i kavandatud Parque Maritimo veepark, mis on ehitatud linna vana kaubasadama kohale. Tenerife külastatuim koht on mere ääres paiknev Plaza de Espaňa väljak, mille ääres asub Cabildo de Tenerife (saare administratiivkeskus). Selle kõrval paikneb teine väljak, Plaza de la Candelaria, kust saab alguse linna tähtsaim kaubatänav Castillo ning selle taga asub 16. sajandist pärinev La Concepcioni kirik. Kõrgemal paikneb maaliline Plaza del Principe väljak, mille ääres kõrgub San Francisco kirik (18.saj) ja klooster, kus tegutseb ka kohalik kunstimuuseum. Väljakult saab alguse Pilari tänav, mille ääres seisab samanimeline, 18.sajandist pärinev kirik. Mööda seda tänavat jõuab Santa Cruzi ilmselt kauneimasse kohta, Garcia Sanabria parki, kus kasvab rohkesti eksootilisi taimi ja mitmest erinevast maailma nurgast pärinevaid puid.

Puerto de la Cruz
Puerto de la Cruz oma majutuskohtadega u. 30 000 turisti tarbeks on saare suuruselt teine turismilinn. Erinevalt lõuna-osa uutest turismikeskustest on selle linna näol tegemist soliidse ajalooga puhkekohaga. 19. sajandi lõpul ehitati sinna kuurort, kus praegu tegutseb hotell-kasiino Taoro. Puerto de la Cruz erineb enamikust teistest saare turismiasulatest ka oma majutuskohtade poolest – siin on hotellimajutuse osakaal kortermajutusega võrreldes suurem. Selle linna iseloomulikuks elemendiks on rohelised aiad, sõbralik õhkkond ning vilgas tänavaelu. Õhtul muutuvad Plaza del Charcot ümbritsevad tänavad ja Paseo maritimo otsekui üheks suureks lõbustuskohaks, kus võib soovi korral ka õhtustada ühes paljudest välirestoranidest. Linnas on hulgaliselt arhitektuuri- ja kultuurimälestisi, näiteks Nuestra Seňora de La Peňa kirik, San Telmo erakla, San Felipe loss, Casa de La Aduana (tollihoone) ja vana sadamakai, kus tänapäevalgi võib kohata väikesi kaluripaate. Üks El Puerto huvitavamaid vaatamisväärsusi on Lago Martianez, mis koosneb Kanaaridelt pärit kunstniku Cesar Manrique kavandatud mereveebasseinidest, milles avaneb suurepärane võimalus ujumiseks ja päevitamiseks. Lisades neile veel vulkaanilise ranniku oma eksootilise taimestiku ja harmoonilise arhitektuuriga, jääb üle vaid tõdeda, et tegemist on tõepoolest Cesar Manrique`i kauneima kunstiteosega.

La Laguna
San Cristobal de La Laguna on Kanaaride ajalooliste linnade seas vaieldamatult tähtsaim. Linn on asutatud 1497. aastal järve äärde, mis lõplikult kuivas 19. sajandil. Aastasadu oli see Tenerife tähtsaim linn, saare administratiivne, poliitiline ja seltskonnaelu keskus. La Laguna oli ühtlasi ka saarestiku kultuurikeskus, kuna sinna rajati saarestiku esimesed haridusasutused, mis hiljem panid aluse San Fernando ülikooli sünnile. Pikka aega oli see Kanaaride ainus ülikool. Linn hakkas oma juhtivat rolli minetama 1706. aastal, mil Garachio sadama hävimine vulkaanipurske tagajärjel pani aluse Santa Cruz de Tenerife linna kiirele arengule. Santa Cruzist sai saare pealinn 19. sajandi alguses. La Laguna säilitas piiskopkonna keskusena siiski oma juhtpositsiooni religioosses elus ning tänu ülikoolile ka kultuurikeskuse staatuse. Linna kindla käega planeeritud tänavapildis võib näha arvukalt kauneid ja monumentaalseid ehitisi. Adelantado, Catedrali ja Cristo väljakute vahelisel alal paiknevate San Augustini, La Carrera, Herradorese ja Nava Grimoni ajalooliste tänavate ääres seisab mitmeid 16. ja 17. sajandist pärinevaid uhkete fassaadidega härrastemajasid. Kuna linn on ühtlasi ka saare usuelu keskus, leidub seal rohkesti kõrge kunstilise väärtusega sakraalehitisi, näiteks katedraal, La Concepcioni ja Cristo de La Laguna kirikud, San Migueli erakla ja Santa Catalina klooster.

Loorberimets
Anaga mägismaad ja teisi Põhja-Tenerife alasid kattev loorberimets on teadlaste poolt tunnistatud autentseks elavaks fossiiliks. See mets, mis 20 miljonit aastat tagasi miotseeni- ja pliotseeniajastul kattis kogu Euroopa lõunaosa, kadus kvaternaari ajastu jäätumiste tagajärjel. Tänu laiuskraadile ja ookeanituultele Kanaaridel selline taimestik siiski säilis. Nii saigi saarestikust selle miljoneid aastaid samasugusena püsinud taimestiku viimane varjupaik. Kuna selline mets vajab kasvamiseks teatud niiskus-ja temperatuuritaset, leidub seda vaid madala vööndina 500-1400 meetri kõrgusel Kanaaride põhjaosas. Loorberimetsa mitmekülgne taimestik sisaldab 20 algupärast puuliiki. Anagas võib läbida mitmeid tähistatud radu, mis kulgevad ülalt metsast allapoole. Näiteks Casa Forestalist (La Laguna – Taganana tee 4. kilomeetril) laskub rada Taganana külla. Sellele rajale juhatab suunaviit “Vueltas de Taganana“ (Taganana marsruudid) ning rada on tähistatud kollaste teemärkidega. Raja läbimine kestab umbes poolteist tundi.

La Esperanza
Väikene käsitööliste külake, kust avaneb ilusa ilmaga kaunis vaade pealinnale Santa Cruzile. Kohalikud elatuvad käsitööst, populaarne on nii pitside ja punutiste valmistamine kui ka vulkaanilisest poolvääriskivist oliviinast ja jõekarpidest ehete tegemine.

Güimar
Güimari enim külastatav vaatamisväärsus on linnast läände jäävad püramiidid, mis esmapilgul meenutavad kogu saarel levinud terrasse. Lähemal vaatlusel selgub, et tegemist on saare põliselanike guantshide poolt rajatud püramiididega. Püramiide peetakse sarnaseks Peruu ja Mehhiko püramiididega. Muuseumis on võimalik näha 15 min pikkust filmi Ameerika avastamise-eelsetest sidemetest eurooplaste ja indiaanlaste vahel.
Muuseum on avatud iga päev 9.30-18.00.