Hispaanlased

Loe ka muud infot Hispaania kohta siit

“Ehkki andaluuslased, aragoonlased, baskid, kastiillased ja galiitslased tunnevad end kõik erisugustena, tunnetavad nad veelgi suuremat erinevust enda ja võõramaalaste vahel.”

Iseloom

Igaühel, kes püüab hispaanlasi mõista, tuleb kõigepealt tunnistada tõsiasja, et hispaanlased ei pea tähtsaks mitte midagi peale üleüldise lõbutsemise. Kui asi pole lõbus, siis seda eiratakse.

Kuna hispaanlased leiavad ammendamatuid energiavarusid oma lõbuotsingute rahuldamiseks, viib nende tohutu võime lõbutseda selleni, et mis tahes ootamatu meelelahutusvorm võtab võimust kõigi muude asjade üle.

Mis tähendab, et nad muudavad kogu aeg meelt. Planeerimine ei mängi nende elus mingisugust rolli. Ainus asi, mida hispaanlaste puhul ette võib näha, on nende ettenägematus.

Hispaaniat külastades ei saa käituda vana hea nõuande järgi: “Kui oled Hispaanias, käitu nagu hispaanlased”, sest keegi ei tea, mida nad järgmiseks ette võtavad.

Individualismo– eneseusaldus, mis on hispaanlase iseloomu alustugi – viib selleni, et ükski hispaanlane ei taha ohverdada raasugi oma isiklikest huvidest üldise heaolu tarbeks. Seepärast ei piinle nad ka kunagi süütunnete käes ega talu vähimatki kriitikat, ehkki teistele inimestele paiskavad nad süüdistusi otse näkku ega mõtlegi vabandada.

Hispaanlased pole auahned, kadedad ega kergesti mõjutatavad ning isiklike küsimuste peale kehitavad nad tõenäoliselt vaid õlgu, andes sellega mõista, et vastus pole oluline, näiteks:

K: Millist poliitilist parteid te toetate? V: õlakehitus;
K: Mitu korda te olete abielus olnud? V: õlakehitus;
K: Kas võtate õlut või kohvi? V: õlakehitus;

Säärane suhtumine võib teinekord ärritada, kui küsite näiteks raudteeametnikult, millal väljub järgmine rong Madridi.

Aeg on hispaanlastele muidugi absoluutselt tähtsusetu, sest see tähendab vabaduse piiramist ja vabaduse piiramine tähendab vaieldamatult lõbutsemise kitsendamist.

Oluline sõna, mis tuleb meelde jätta, on mañana (mida tavaliselt saadab õlakehitus) ja see tähendab ‘homme’ või ‘millalgi homme’ või ‘ülehomme’ või ‘ülejärgmisel päeval’ või ‘järgmisel nädalal’, ‘ülejärgmisel nädalal’, ‘järgmisel kuul’, ‘vahest millalgi järgmisel kuul’, ‘järgmisel aastal’, ‘võimalik, et järgmine aasta’, ‘hiljem’, ‘millalgi’, ‘mitte kunagi’, ‘ei iialgi’.

Tervitamine

Inimeste omavaheline suhtlemine Hispaanias on ilmselt kõige mitteametlikum kogu maailmas. Ehkki keeles on olemas viisakas usted (teie) ja omamehelik tu (sina), jäetakse esmatutvumisel usted sageli ära, kuna keegi ei viitsi jännata formaalsustega. Võõramaalastele võib küsimus, kumba sõna kasutada, kujuneda probleemiks, sest kui öelda usted sarkastilise tooniga, võib see mõjuda solvavalt – nii antakse mõista, et kõnetatu käitub ninakalt.

Teisalt ei saa vanu daame kõnetada sõnaga tu, nagu see on sobimatu ka tähtsate isikute puhul. Aga kui teha säärane viga, et liikluspolitseinikult mõnd teenet välja nurudes talleusted öelda, võib see lõppeda parkimistrahviga, ehkki teil ei pruugi autot üldse ollagi.

Kellegi kõnetamine sõnadega don või doña on lugupidamise märk. Akadeemikute, arstide, advokaatide ja teiste spetsialistide poole pöördutakse sõnaga don ( Juan, Diego, Quixote), kuna see on seda sorti tiitel, mida kasutatakse ainult härrasmehe või daami nime ees.

Hispaania mehed on kavalalt sisse seadnud traditsiooni, mille kohaselt naisele kätt andes tuleb teda suudelda kummalegi põsele. Tutvused kodus, tänaval, kohvikus, restoranis või kus iganes venivad seetõttu veelgi pikemaks kui Prantsusmaal ( kus kulub vähemalt tund, et suruda kätt igaühel, kes on silmapiiril), sest mehed suudlevad naisi, naised suudlevad naisi, lapsed suudlevad lapsi, tädid suudlevad onusid, onupoegi, vanaisasid, vanaemasid, kokka, varast, mehe naist, naise armukest.

Ja seda kõike vaid sellepärast, et üldiselt on hispaanlased seltsivad ega varja oma tundeid. Neile meeldib kohtuda uute inimestega, vanade inimestega, vanade sõpradega, uute sõpradega – ja selleks otstarbeks määravad nad pidevalt kokkusaamisi hommikukohviks, eineks, pärastlõunakohviks, lõunaks, hilisõhtukohviks, hilisöiseks kohviks.