Köök

Loe ka muud infot Hispaania kohta siit

Kahtlusteta kuulub Hispaania suurimate veetluste hulka siinne köök, mis oma kvaliteedi ja mitmekülgsuse poolest on üks maailma parimaid. Rääkides Hispaania köögist, ei saa kõneleda üksnes ühest rahvusköögist, vaid rääkima peab arvukatest piirkondlikest toidukultuuridest ja toiduharjumustest, millele on mõju avaldanud nii kliima kui ka elustiil. Taimse rasvana kasutatakse Hispaania köögis peamiselt oliivõli ja loomse rasvana searasva. Araabia toidukultuuri mõjutusena kasutatakse lugematul hulgal erinevaid puu- ja köögiviljasorte, Ameerikast jõudsid siinsele söögilauale ka kartul ja tomat. Hispaania köögi edukus tuleneb ka oskusest kaasajastada vanu traditsioonilisi roogi ja retsepte, tuues samal ajal sisse ka hulgaliselt uusi maitseid ja aroome.

Vahemere köök

Vahemere köök on oma mitmekülgsuses väga tervislik ning lisaks pakuvad road ka esteetilist naudingut. Vahemere dieet põhineb kolmel peamisel komponendil – nisu, oliivid ja vein. Nendele kolmele põhikomponendile lisanduvad muud toiduained nagu riis, küüslauk, köögivili ja maitseroheline, juust ja jogurt, kala, liha, munad ja puuvili.
Tuntumad hispaania toidud

Paella (riis mereandide ja tükeldatud lihaga), gazpacho (mitmesugustest aedviljadest külm supp), küüslaugusupp, sobrasada (pikantne vorst), sempanadillas (väikesed teravamaitselised või magusad pirukad), cocamallorquina (pitsasarnane suupiste), tortilla (omlett). Eriti armastatakse süüa tortilla espanolat so. kartuliomlett, kuhu on lisatud sibulat, maitserohelist jm.

Hispaania köögist rääkides ei saa üle ega ümber igas kohvikus ja baaris pakutavast tapasest ehk erinevatest kergetest suupistetest nagu oliivid jms. Hispaania köögi juurde kuuluvad kahtlemata mereannid – mitmesugused kalad, molluskid, teod, vähid. Magustoitudest on populaarseimad ensaimadas (Mallorca magus kook), samuti pudingud ning mandlikreemiga pirukad. Hispaanias juuakse peamiselt kolme sorti kohvi: cafe solot (itaalia espresso sarnane must kohv), cortadot (piimaga kohv) ning cafe con lechet ( so. cafe latte ehk pooleldi piimast, pooleldi kohvist koosnev jook).

Vein

Tänu roomlaste algatatud viinamarjakasvatuskultuurile on Hispaania tänapäeval üks maailma suurimaid veinitootjaid. Hispaania veinid on suurepärase kvaliteediga, sest viinamarjaistandusi on väga palju ning kvaliteedikontroll range.

Hispaanias on ligi kuuskümmend viinamarjakasvatuspiirkonda. Kindlasti tuleks esile tõsta suurepärase aroomiga Rioja veine, mis on tunnustatud kogu maailmas. Väga headeks viinamarjakasvatuspiirkondadeks on ka Ribera del Duero, Penedes ja La Mancha, mis viimastel aastatel on tootnud üha parema kvaliteediga veine. Jerezi vein ehk sherri on rahvusvaheliselt hinnatud Andaluusia vein (erinevad liigid: fino, manzanilla, amontillado, dulce ja oloroso). Eriti armastatakse seda anglosaksi maades.

Hispaania cava ehk šampanjameetodil valmistatud vahuveini häll on Kataloonias Penedesi alal, kuigi selle tootmine on viimastel aastatel levinud ka teistele piirkondadesse, näiteks Kastiiliasse.

Õlut tarbitakse tänapäeval Hispaanias suhteliselt palju, eriti baaris aperatiivina koos populaarsete tapasdega. Hispaania õlu on hele ja meeldiva maitsega ja seda serveeritakse üldjuhul väga külmalt.

Tasub mainida ka paljusid Hispaania likööre. Brändit toodetakse peamiselt Andaluusias. Kanged alkohoolsed joogid ja orujod (viinamarjanahkadest ja seemnetest destilleeritud piiritus) on levinud kõikjal Hispaanias. Neist tuntumad on Galiitsia queimadad ja erinevad maitseliköörid (kuivad, ürtidega, kirssidega, meega jm. viisil maitsestatult). Populaarsed on ka aniisiliköörid, Navarrast pärit pacharan ja puuviljaliköörid.