Bulgaaria

Bulgaariat võib tänu heale kliimale, mere lähedusele, mägedele, mineraalveeallikatele, ravimudale ja huvitavatele vaatamisväärsustele õigusega turistide paradiisiks pidada.
 
Bulgaaria kaunitele liivarandadele on mitu aastat järjest antud Sinilipp, mis tähendab, et sealsed supelrannad on keskkonnasõbralikult hooldatud ning ümbrus on puhas ja turvaline.
 
Kogenud turistid oskavad hinnata hotellide, kotedzite, üürikorterite ja spordibaaside mõõdukaid hindu ja suurt valikuvõimalust. Hotellide valik algab ühetärnihotellidest ja lõpeb viietärnihotellidega.
Bulgaarias on rahulik ja odav puhata. Puhkekohtades on tingimused kogupere ettevõtmisteks, siin on palju rohelust, laste mänguväljakud, veemäed, korraldatakse mitmesuguseid festivale ja võistlusi, sh lastele.
 
Siinne tervisele soodne kliima on ühtlaselt mõnusa temperatuuriga, merevesi vähesoolane, ümbruskonnas ei ole inimesele ohtlikke loomi või taimi, seega on bulgaaria rannik ideaalne paik puhkamiseks ja tervise parandamiseks. Balneokeskused pakuvad häid ravivõimalusi, thalassoteraapiat, tselluliidivastast ravi, stressi maandamist, mitmesugust tegevust lastele jne.
 
Bulgaarias on ka palju kultuurilis-ajaloolisi vaatamisväärsusi – arhitektuurimälestisi, võimsaid kloostreid, kaitsealasid, koloriitseid külakesi. Kõik see annab turistidele võimaluse mitte ainult mere ääres puhata, vaid ka huvitavaid väljasõite teha ja ekskursioonidest osa võtta. Geograafiline asend:
 
Bulgaaria asub Balkani poolsaarel. Põhjas on Bulgaarial ühine piir Rumeeniaga, läänes Serbia, Tšernogooria ja Makedooniaga, lõunas – Türgi ja Kreekaga ning idas uhub Bulgaaria randa Must meri.
 
Bulgaaria pindala: 110 912 km²: maksimaalne kaugus põhjast lõunasse on 330 ja läänest itta 500 km.
 
Bulgaaria pealinn: Sofia.
 
Loodus: Bulgaarias esineb kolme kliimatüüpi: kontinentaalne-, mereline- ja stepikliima, tänu millele on sealne loodus üpris vaheldusrikas. Siin kohtab taimi ja loomi, kes mujalt Euroopast juba kadunud on. Samuti on alasid, kus taimkate on täiesti algupärane, näit Kamcia ja Ropotamo jõe suudmes, lõunapoolsetes mägedes, Balkani eelmäestikus, Stara Planinas ja mõnedel Doonau saartel. Peaaegu kolmandik Bulgaaria territooriumist (29%) on kaetud metsaga.
 
Kohalik loomariik on segu euroopa ja vahemeremaade faunast. Eriti rikkalik on linnuriik: leidub haruldasi kotkaid, pelikane, laanepüüsid, faasaneid jne. Imetajatest on esindatud karud, hundid, rebased, metskassid, põdrad ja mägikitsed jpt.
 
Putukate mitmekesisus suudab rahuldada ka kõige fanaatilisemaid kollektsionääre. Bulgaarias esineb üle 1000 liblikaliigi. Märkimata ei saa jätta koopa-asukaid, keda samuti üle 75 liigi esineb.
 
Kliima: Bulgaaria kliima on valdavalt kontinentaalne. Üldiselt on siin jahedam kui mujal Euroopas samal laiuskraadil.
 
Sofia aasta keskmine t° on jaanuaris 4-2°C ja juulis 16-27°C.
 
Varna keskmine t° jaanuaris on 1-6°C ja juulis 19-30°C
 
Rahvaarv: Bulgaaria rahvaarv on 8,2 miljonit elanikku. Bulgaarlased moodustavad elanikkonnast 85, türklased 9 ja teised rahvused 6 %. Riigikeeleks on vene keelele lähedane bulgaaria keel. Kuurortide, hotellide ja restoranide teenindav personal oskab reeglina vene, inglise, saksa ja prantsuse keelt.
 
Religioon: Valitsevaks usundiks on Bulgaarias õigeusk. Bulgaaria kiriku eesotsas on patriarh, kes koos metropoliitidest koosneva Sinodiga moodustab kiriku kõrgema juhtkonna.
 
Riiklikud tähtpäevad:
 
14. veebruar – Trifon Zarezan (viinamarjakasvatajate päev)
1. märts – Martenitsa (kevade saabumine)
3. märts – rahvuspüha, Bulgaaria türgi ikke alt vabastamise aastapäev
6. mai – Vapruse päev, Bulgaaria armee aastapäev
24. mai – bulgaaria kultuuri ja slaavi kirjakeele päev (pühakute Kirilli ja Mefodi päev)
2. juuni – Botevi ja Bulgaaria vabaduse eest langenute päev
6. september – Bulgaaria ühinemise päev
22. september – Bulgaaria iseseisvuspäev
6. detsember – Bulgaaria põhiseaduse aastapäev
8. detsember – üliõpilaste päev
 
Pidustused: Rahvusvaheline folkloorifestival Koprivshitsa toimub iga aasta järel, osalejaid on tavaliselt 4 tuhande ümber. Tuntud on ka Perniki festival, kus pärimuslikke maske ja kostüüme kandvad osalejad esitavad vanu tantse kurjade vaimude eemalepeletamiseks ja hea viljasaagi kindlustamiseks. Kevadeti korraldatakse Rodopi mägedes kevade auks pidustusi. Roosifestival koos rahvalaulude ja -tantsudega toimub juuni esimesel pühapäeval Kazanlakis ja Karlovos.
 
Rahaühik: 1 leev on 100 stotinkat. Käibel on rahatähed 1, 2, 5, 10, 20 ja 50 leevi ja mündid 1, 2, 5, 10, 20 ja 50 stotinkat. Välisvaluutast eelistatakse eurosid ja USA dollareid. 1 EUR = 2 leevi. Raha saab vahetada pangas või arvukates valuutavahetuspunktides, mitmed neist töötavad ilma puhkepäevadeta. Reisitšekke saab pangast osta. Pangas ja suures hotellis on võimalik ka krediitkaardilt raha võtta.
 
Jootraha: Bulgaarias on kombeks anda restoranis, kohvikus, baaris ja taksos jootraha, kui olete teenindusega rahule jäänud. Tavaliselt on see 10% teenuse hinnast. Ka hotellis on tavaks väikest jootraha anda.
 
Voolupinge on terves riigis 220 V.
 
Kauplused on lahti esmaspäevast reedeni kella 10.00 – 20.00 ja laupäeval 8.00 – 14.00.
 
Pangad on avatud esmaspäevast reedeni kella 8.00 – 11.30 ja 14.00 – 18.00, laupäeval 8.30 – 11.30.
 
Sisseostud: Bulgaaria nahkesemed, roosiõli, puulõiked, vaibad, kööginõud, väljaõmmeldud rõivad ja pluusid, rõõmsavärviline keraamika ja mitmesugused käsitööesemed on laialt tuntud. Veini Melnik hinnatakse kogu maailmas, samuti bulgaaria konjakit. Tund või kaks Varna kauplustes ja kaubamajades annab ettekujutuse käsitöömeistrite rikkalikust toodangust. Ka tänavakunstnike juures tasub peatuda: võite leida soodsa hinnaga hea töö. Eksootiliste meenete leidmiseks tuleks siiski poodi minna – sealt leiab poolvääriskividest ehteid, või külastada Bulgaaria Kunstnike Liidu kauplusi.