Goa üldinfo

India läänerannikul asetsevad Goa, Damani ja Diu alad vallutati 16. sajandi alguses portugallaste poolt. Territooriumid vabastas 19.12.1961 India armee, märtsis 1982 liideti Goa Indiaga liiduterritooriumina, 30.05.1987. aastal sai Goa osariigi staatuse (India 25. osariik).
Goa on eelkõige rohkem kui 100 km vapustavaid liivarandu, mida uhuvad India ookeani soojad lained. Merre suubuvate jõgede poolt lõhestatud maastik on pillavalt mitmepalgeline: kuldse ranniku kookospalmisalud lähevad sisemaal üle hiigelastangutega Araabia mere poole laskuvaks osaliselt troopilise vihmametsaga kaetud Lääne-Ghattide mäestikuks, mida peetakse Amazonase ja Congo jõgikondade kõrval üheks ohustatuimaks biogeograafiliseks tulipunktiks maailmas. Siin on loendatud rohkem kui 5000 liiki õitsvaid taimi, 139 liiki imetajaid, üle 500 linnuliigi ja ligi 200 liiki kahepaikseid.
Looduse heldele küllusele ei jää alla kultuuri ja olme mitmekesisus. Goas on omavahel huvitaval kombel põimunud hindu ja kristlikud traditsioonid. Tule ja mõõgaga jutlustatav kristlus sundis hindud sajandeid tagasi küll džunglisügavustesse taanduma, goalaste kadedakstegevalt elunautiv ja leplik meel on aga vastandeid omavahel lähendanud. Siin kohe elavadki erinevad religioonid rahumeelselt kõrvuti ja goalane tähistab võrdse lapseliku innuga nii arvukaid hindude pühasid kui jõule ja lihavõtteid.

Pealinn: Panaji (ingliskeelne verioon: Panjim), koos eeslinnadega umbes 100 000 elanikku
Pindala: 3702 km2
Rahvaarv: 1,4 miljonit
Keel: Konkani, Marathi, Hindi, Inglise, Portugali. Goa osariigi keel on Konkani. Riigikeelt hindit ei räägi sugugi kõik goalased. Kõige ühisem keel paljukeelses Indias on inglise keel, mida mitmed haritumad pered ka omavahelises suhtluses kasutavad.
Usk: Hindud 64%, kristlased 30%, teised (sealhulgas muslimid) 6%
Kirjaoskus osariigis: rohkem kui 80%