Sitsiilia üldinfo

Cefalu kuurortlinnas tuksub Sitsiilia süda – elu kulgeb siin kiirustamata omas rütmis. Sümpaatse väikelinna kenal liivarannal saab päikest ja merd nautida hilissügiseni. Vanalinna hubastes restoranides ja vinoteekides saab nautida Türreeni mere värsked ande ja Sitsiilia vulkaanilise pinnase viinamarjadest valminud veine.

Keskaegsed teerajad viivad meid Cefalu armsale keskväljakule- piazza Duomole, kus paikneb bütsantsiaegsete kullatud mosaiikide poolest tuntud majesteetlik Duomo katedraal. Cefalu teiseks sümboliks on ligi 300 m üle merepinna kõrguv La Rocca mägi, mille jalamil see tüüpiline Sitsiilia linnake oma igapäevast elu elab. Madonie looduspark pakub põnevaid matka- ja jalgrattaradu aktiivse puhkuse sõpradele.

Saare põhjarannikul paiknev Cefalu jääb pealinn Palermost vaid 74 km kaugusele. Pealinn Palermo on kui hiigelsuur kindluste, paleede ning kirikute varakamber, mille kunstiajaloost pakatavatel tänavatel kõndides võib näha baroki, renessansi ning teiste ajastute arhitektuuripärle.

Kliima

	Apr.	Mai.	Jun.	Jul.	Aug.	Sep.
Päev	18	22	28	30	26	23
Öö	12	15	19	22	18	12
Vesi	16	17	21	24	23	21
UV indeks	8	9	10	11	8	5

Sitsiilia külgneb põhjas Türreeni merega, kirdes on ta Messina väinaga eraldatud Apenniini poolsaarest, idas külgneb Joonia merega, edelas on Sitsiilia väinaga (kunagine Aafrika meri) eraldatud Aafrikast.

Sitsiilia pindala on 25 662 km². Sellega on ta pindalalt maailma 45. ja Euroopa 7. saar.

Valdav osa saarest on mägine. Kõrgeim mäetipp, Etna vulkaan, on 3650 m kõrge, kõrgus muutub seoses vulkaanilise tegevusega. Sellega on Sitsiilia maailma kõrguselt 14. ja Euroopa kõrgeim saar.

Põhjarannik on mägine, kesk-, lõuna- ja kaguosas on madalamaid mägesid ja kõrgustikke. Sitsiilia on vulkaaniliselt aktiivses regioonis: tuntuim vulkaan Etna (3370 m), mis ei jää kuigi kaugele suuruselt teisest linnast Cataniast. Kustunud ei ole ka Aeolia saarestikus asuvad Stromboli ja Vulcano. Sitsiiliat katab neli mäestikku: põhjakaldal Messina väinast Torto jõeni kulgev Apenniinide jätk, nn Sitsiilia Apenniinid, lääneosas on teine mäestik, kolmas, nn “väävlikõrgendik”, jääb saare keskossa edelasse ning neljas on kagus Hyblea kõrgendik. Rannikutasandikud on väga viljakad.

Sitsiilia moodustab põhiosa Sitsiilia maakonnast, Sitsiilia ümber on mitu saart ja saarestikku: Lipari ehk Aeolia saared, Ustica, Egadi, Pantelleria saarestik ja Pelaagia.

Sitsiilia kaks suurimat linna on Palermo ja Catania.

Sitsiilia ametlik keel on itaalia keel. Kohalikud räägivad sitsiilia keelt, mis erineb itaalia keelest.
Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm.