Liitu listiga. Juba 10246 liitunut!

    Türgi köök

    Loe ka muud infot Türgi kohta siit

    Huvitavaid fakteKliimaTürgi köök
    Türgi keelTürgi rivieraVahemaad

    Türgi köök on paljude Aasia ja Kaukaasia rahvaste traditsioone ühendav ja peetakse üheks vahemere parimaks. Tüüpilised road on sündinud erinevate tsivilisatsioonide tõmbetuules ja ristteel Anatoolias, ühendades paljude rahvaste kulinaarseid harjumusi ja maitse-eelistusi. Roogade valik on suur ja toidud on tervislikud. Paljude asjatundjate hinnangul on türgi köök maitseainete kasutuselt tasakaalustatuim maailmas.

    Söögi tegemise traditsioonid ulatuvad Osmani impeeriumini, kus õukonna kokad mõtlesid sultanile igal päeval välja uue roa. Tänu sellele on türgi köök mitmekesine ja fantaasiarikas.

    Türklased valmistavad toitu entusiasmi, tunde ja pühendumisega. Toiduvalmistamiseks kasutatakse rohkesti aega, alati värskeid toiduaineid, maitsetaimi ja vürtse.
    Türgi kodudes saabub päeva tipphetk koos õhtusöögiga, mil pere ja sõbrad kokku kogunevad, et üheskoos kuulata uudiseid ja lihtsalt vestelda. Leiba peetakse peaaegu pühaks ja põrandale kukkunud leivatükikesele antakse suud ja sellega puudutatakse kergelt oma laupa, et paluda Allahilt andestust.
    Leib
    Türgis süüakse palju valget leiba (saia). Kebabirestoranides serveeritakse grillitud liha köögiviljade ja leivaga.
    Liha kõrvale pakutav leib on tihti otse ahjust võetud. Kartulit, riisi ja makarone süüakse rohkem pajaroogade koostisosadena, mitte liha kõrvale serveeritult nagu meil Eestis.
    Ekmek- tavaline leib
    Pide- õhuke lapik leib, mille peale pannakse erinevaid katteid. See on põhimõtteliselt türgi pitsa
    Simit- seesamiseemnetega rõngassai
    Börek- juustu või lihatäidisega kihiline pannkook türgi moodi
    Supid on türklaste seas väga armastatud. Türklased söövad suppi tihti hommikueineks. Kuumadel suvepäevadel pakutakse tihti külma jogurtisuppi. Proovige kindlasti imemaitsvat tomati- ja läätsesuppi.
    Salatid valmistatakse värsketest või hautatud köögiviljadest. Levinum salatikaste on oliiviõli, sidrunimahl või granaatõunakaste. Köögiviljadest toitu valmistades on peamiseks komponendiks kas baklažaan või suvikõrvits, millele lisatakse tomatit, paprikat, rohelist pipart ja sibulat. Baklažaan on türklaste armastatuim köögivili, sellest valmistatakse lugematul arvul erinevaid roogi. Rahvasuu räägib, et neiu, kes ei oska baklažaanist valmistada vähemalt 100-t erinevat rooga jääb kindlasti vanatüdrukuks.
    Dolma´deks nimetatakse täidetud köögivilju. Nimi tuleneb tegusõnast doldurmak, mis tähendab tõlkes “täitma”. Dolmasid tehakse erineval moel. Köögivilja täidise põhikomponendina kasutatakse kas liha või riisi. Dolmasid valmistatakse baklažaanist, suvikõrvitsast, tomatist, paprikast, piprakaunast, kapsa- ja viinamarjalehtedest. Armastatuim dolma on riisitäidisega roheline pipar.
    Meze on valik külmi ja kuumi suupisteid, mida süüakse enne põhirooga. Kindlasti kuuluvad meze´sse ka maitsestamata jogurti baasil valmistatud dipikastmed, mis maitsevad suurepäraselt. Türgit võib pidada jogurti sünnimaaks ning seda osatakse siin imehästi valmistada.
    Liharoad
    Liha valmistatakse sajal erineval viisil: grillitult, küpsetatult, keedetult, hautatult ja praetult. “Rahvuslihaks” peetakse lammast- see maitsebki siin paremini kui kusagil mujal. Põhjuseks erilised ja väga mitmekesised hõrgud taimed, mida siinsed lambad söövad. Palju pakutakse ka kana- ja loomaliha. Sealiha siin ei sööda.
    Tõeliseks rahvusroaks on kebab, mille valmistamiseks kasutatakse reeglina veiseliha, mõnedes regioonides ka lambaliha. Kebabil on nagu heal lapsel palju erinevaid nimesid, mis peamiselt viitavad valmistusviisile.
    Sis-kebab on vardas grillitud lihakuubikud.
    Döner-kebab on suur lihakäntsakas, mis pannakse grillima pöörlevasse vardasse ning mille pealmisest küpsenud kihist lõigatakse terava noaga õhukesi viilakaid.
    Kebabirestorani nimetatakse türgi keeles kebapci´ks.
    Kala ehk balik (balõkk)
    Türgi piirneb nelja erinevad merega, ometigi tuleb ligi 90% Türgi kalasaagist vaid ühest neist- Mustast merest. Türgi Vahemere ja Egeuse mere rannikualad ei ole kahjuks eriti kalarikkad ning kuivõrd siin asuvad põhilised turismipiirkonnad, siis on kalaroogade hinnad restoranidest suhteliselt kõrged. Kala lihtsalt ei ole piisavalt.
    Mereandidest armastatakse ka süüa merekarpe, krevette, vähilisi, kaheksajalga ja kalmaari.
    Magustoidud ehk Tatlilar (tatlõlar)
    Türklased on suured maiasmokad, nad ei jäta kasutamata võimalust tähistada iga sündmust maiustustega. Reeglina on magustoidud meie maitsele liiga magusad. Tüüpiline maiuspala on halvaa, kuid kõige sagedamini süüakse magustoiduks värskeid puuvilju. Kevadel valmivad maasikad, millele järgnevad kirsid ja aprikoosid. Suvel valmivad virsikud, arbuusid ja melonid, hilissuvel mitut sorti viinamarjad, viigimarjad, ploomid, õunad ja pirnid. Talvepuuviljad on apelsinid, mandarinid ja banaanid.
    Magustoitudest armastatakse ka erinevaid pudinguid ja piimadesserte. Lisaks süüakse veel palju erinevaid magusaid küpsetisi. Eriti armastatud on baklava´d ehk imeõhukesest taignast valmistatud küpsetised, mis võivad olla pähklitäidisega või kreemiga ning mis peale küpsetamist veel siirupiga üle valatakse. Vastavalt täidisele, kujule jms on baklava sortidel erinevad nimed nagu sultan või ööbiku pesa vms.
    Tuntud maiustus on lukum, mida Kreekas tuntakse loukumi nime all. Need maiustused on valmistatud pehmetest pärmitükkidest õlis ning kastetud omakorda siirupisse.
    Lapsed ja isegi täiskasvanud armastavad väga kitsepiimast valmistatud imemaitsvat jäätist, mida hoitakse erilistes metalltünnides. Jäätist serveeritakse koos baklava või teiste maiustustega ning puistatakse üle pistaaatsiapähkli puruga.
    Joogid
    Kohv 
    on Türgis külalislahkuse sümboliks. Paljudesse keeltesse levinud sõna kohv tuleneb türgikeelsest sõnast “kahve”. Ehkki jook on tegelikult pärit Etioopiast, jõudis ta XVI sajandil Euroopasse just Türgi kaudu.
    Tee (cay)- türklased joovad teed palju rohkem kui kohvi. Teed serveeritakse väikestest teeklaasidest, mitte kunagi tassist. Teed juuakse hommikukohvi asemel ning ka palava ilmaga janu kustutamiseks. Ka pealelõun ane teejoomine rohkete läägete maiustustega on türgi peredes levinud rituaaliks.
    Tavalise musta tee kõrval on levinud ka erinevad puuviljateed, nt õunatee (elma cay).
    Ayran– karastav ja tervislik hapukas naturaalne jogurtijook, mis on Türgis sama levinud nagu coca-cola lääne kultuuris.
    Alkohoolsed joogid
    Ehkki koraan keelab alkoholi, on Türgi selles suhtes liberaalne. Alkohoolseid jooke serveeritakse kõikjal. Peamiselt on tegu imporditud jookidega.Raki on türklaste rahvusjook, 45%-line aniisiviin. Raki maitseb nagu köharohi ja on sisuliselt sama jook nagu kreeklaste ouzo. Veega lahjendatult omandab kahvatu piimja varjundi.Õlu (bira). Türgis toodetavad õlled on päris hea kvaliteediga. Populaarseim on “Efes”. Võrreldes imporditud alkoholiga on hinnavahe märgatav.Veinid (sarap). Veini on Türgid üllatavalt head. On ju tegemist ühe vanima veinimaaga maailmas. Asjatundjate arvates oli veini sünnikohaks Väike-Aasia praguse Türgi kirdealadel.
    Otsid endale lõõgastavat reisi?
    Pole probleemi! Lennutame sind ükskõik millisesse riiki. Võta meiega ühendust ning teeme sulle parima pakkumise!

    chakra1 finair1 kidytour insta1 nova1 salva1 tallink1 nova tez1tez1anex