Huvitavad paigad

Loe ka muud infot Hispaania kohta siit

Malaga
Malaga üks kaheksast Andaluusia provintsist, Malaga linn aga Costa del Soli pealinn. Üks enamkülastatud paiku iidses sadamalinnas Malagas on 16.saj ehitatud Malaga katedraal. Malagas asub ka kõige paremini säilinud mauri tsitadell Hispaanias – Alcazaba, mis on ehitatud 8. sajandil omaaegse Rooma linnakeskuse kohale. Sammaste ja kapiteelidega kaunistatud kindluseväravate lähedal paikneb 2. saj pärinev Rooma amfiteater. Sisemiste müüride vahel asuvas palees on nüüd mauri kunstimuuseum, mille juurde kuuluvad kaks araabia dekooriga patiot.
Kuulsaim Malagast pärit hispaanlane on kunstnik Pablo Picasso, kelle mälestuseks on  tema sünnilinnas avatud muuseum, mille püsiekspositsiooni hulka kuulub üle 200 maali, joonistuse, graafilise lehe, skulptuuri ja keraamilise eseme. Tööd hõlmavad kunstniku loominguperioodi algusaastatest kuni 1970-ni. Muuseum on avatud T-P, esmaspäeval suletud, pilet u 6 €.

www.museopicassomalaga.org

Ronda
Ronda asub samanimelise mäeaheliku keskel, keskmiselt 1000m kõrgusel merepinnast.  Linna läbib El Tajo kanjon-hiigellõhe, mis jagab linna kahte ossa – vanalinnaks ehk Ciudadiks ja uueks linnaks ehk Mercadilloks. Sillalt, mis ühendab mõlemaid linnaosi, avaneb suurejooneline vaade Guadalevini jõele ja linnale. Ronda on üks Hispaania vanimaid linnu- vanalinn oma kitsaste tänavate, valgekslubjatud majade ja kunstiliselt sepistatud rõdudega on tõeline vaatamisväärsus. Vanalinna ümbritseb mauride ajast pärit linnamüür. Moslemite okupatsioon kestis Rondas kuni 1485. aastani.
Rondas sündis 1698. aastal Francisco Romero, kes pani aluse klassikalisele härjavõitlusele Hispaanias. Varem oli härjavõitlused juhuslikud ning seda korraldasid oma nobeduse testimiseks vaid üksikud julged mehed. Tema pojast, Pedro Romerost (1754 – 1839), sai üks Hispaania väljapaistvamaid härjavõitlejaid. Ilusa värava ja sihvakate sammastega Ronda härjavõitlusareen, ehitatud 1785. aastal, on üks vanemaid Hispaanias. Ronda härjavõitlusmuuseumis võib imetleda suurepäraseid härjavõitlejate rüüsid trajes de luzes, mälestusi ja päevapilte mitme põlve Ronda matadooridest.

Granada
Granada “1001 öö kuningriik”, on olnud tähtis linn juba Cordoba kaliifide ajast ja hiljem almoraviidide pealinn, kes vallutasid linna XI sajandil. Nasriidide valitsemisaeg  XIII-XV sajandil oli linna õitseajaks. Edukas areng jätkus aga ka renessansiperioodil, pärast seda kui ristiusulistel õnnestus mauride anastatud alad tagasi vallutada.  Granada pärliks on Calat Alhambra (“Punane loss“). Puudega kaetud, pikal ja lamedal mäeharjal, vana Araabia linna varemete kohal kerkib üks kõige tähelepanuväärsemaid ja ilusamaid kindlusi, mis kunagi ehitatud. Sealt avanevad vaated linnale, Sacromonte nõlvadele ja järsuveerelisele orule, kus oma valgekslubjatud koobastes on juba aastasadu elanud mustlased. Alhambrast pisut kõrgemal seisab samal mäeharjal mauri kuningate suveresidents Generalife, mis araabia keeles tähendab “Suur aed“.  Generalife aiad tõusevad mööda mäekülgi terrasshaaval kõrgemale, kusjuures terrasse ühendavad omapärased trepid, mille õõnsates balustraadides voolavad  helisevad veejoad, kogunedes igal trepimademel tiigiks. Alhambra siledate punaste müüride vahel leidub rida  kambritest ja kodadest ümbritsetud õuesid. Seal on ka arvukalt tiike ja purskkaeve, kuhu vesi lumistelt mäeharjadelt mööda vanu akvedukte voolab.

Nerja 
Nerja on linnake, mis on eelkõige tuntud “Balcón de Europa” (Euroopa rõdu) poolest – so mere kohale ulatuv vaateplatvorm, kuhu saab jalutada mööda kaunist rannapromenaadi. Nerja teiseks turismimagnetiks on linnasüdamest 3 km kaugusel paiknevad koopad – Cuevas de Nerja. Koobastes saab imetleda laest rippuvaid stalaktiite ning koopa põhjast tõusvaid stalagmiite. Sageli korraldatakse siin nn koopakontserte. Nerja koopakäikude pikkus on neli kilomeetrit ja mõned võlvid ulatuvad 60 m kõrguseni. Selle koopa avastasid viis noorukit  1959. aastal.

Marbella
Marbellat nimetatakse Costa del Soli “aristokraadiks”, sest siin puhkavad poliitikud, filmitähed, kuninglike perekondade liikmed ja ärimaailma kuulsused. Vaatamist väärib sümpaatne kitsaste tänavatega vanalinn ning selle südames paiknev Plaza de los Naranjos (Apelsinide väljak), mis on justkui üksainus suur vabaõhukohvik apelsinipuude varjus. Väljaku ääres paikneb XVI sajandist pärit raekoda, selle vahetus naabruses 1618 a. ehitatud ajalooline linnakirik. Kiriku juurest ülesmäge minnes leiate mauri kindluse varemed. Kuulsused on valinud oma uusimaks meelispaigaks Marbella läheduses asuva luksusliku jahisadama Puerto Banuse, mida iseloomustavad suurimad jahid, kalleimad autod ja elegantseimad poed.

Nikki Beach
Nikki Beach on luksuslik rand Marbellas, kus käivad rannamõnusid nautimas rikkad ja kuulsad. Lisaks päevitamisele ja ujumisele saab vaadata ka moeshow’sid, juua kõikvõimalikke kokteile ja süüa peeneid roogi. Peale päikeseloojangut muutub Nikki Beach Andaluusia kuumimaks peopaigaks. Asukoht: Playa Hotel Don Carlos.Vt.lisaks:http://www.nikkibeach.com/marbella/

Gibraltar
Gibraltar on üks viimaseid Briti impeeriumi tugipunkte, mis 1713. aasta Utrechti kokkuleppe kohaselt inglastele jäi. See on tohutu lubjakivikalju, mille pindala on 6,5 km2 ja kõrgus 423 m ning mida mandriga ühendab kitsas maariba. Antiikaja kreeklastele oli kalju üheks Heraklese sambaks, klassikalise läänemaise kultuuri piiriks. Siin maabusid 711. aastal mauride väed Tariq ibn Zaidi juhtimisel. Sellelt väejuhilt  pärineb ka algne Gibraltari nimi, Djebel el Tariq ehk Tariki kalju. Moslemite lossist on tänapäeval säilinud ainult varemed. Kaljutipult avaneb suurejooneline vaade üle väina Aafrika rannikule. Kalju tipus elab kari magoti-ahve, kelle kohta öeldakse, et inglaste ülemvõim Gibraltaril kestab nii kaua, kuni seal elavad ahvid. Ahvid on osutunud suureks turismiatraktsiooniks ning seeläbi muutunud kartmatuteks, häbematuteks ja nobedateks varasteks.

Tarifa
Tarifa on Pürenee poolsaare lõunapoolseim linn, mis asub Tarifa ehk Marroqui neemel. Tarifat lahutab Marokost Põhja-Aafrika rannikul üle Gibraltari väina vaid 13,2 km ning oli seetõttu ka esimeseks punktiks Lõuna-Hispaanias, kuhu maurid 8. saj sisse tungisid. Ka keskaegsete kindlusmüüride vahele surutud munakivisillutisega tänavate ja valgekslubjatud majadega vanalinnas domineerib mauri stiil. Kuna Gibraltari väina piirkonnas kohtuvad Atlandi ookeani ja Vahemere õhumassid, puhuvad siin pidevalt tugevad tuuled ning seetõttu on Tarifast saanud üks purjelaudurite ja kiresurfi harrastajate meelispaiku. Vt:http://www.tarifa.com/

Fuente de Piedra
(Jaeni looduskaitse ala)
Andaluusia kõige suurem looduslik järv Fuente de Piedra on enim tuntud oma tohutu flamingode koloonia poolest, mis on kindlasti suurim Pürenee poolsaarel kui mitte terves Euroopas. 1998. aastal loendati seal 19 000 paari täiskasvanud linde ja 15 387 linnupoega- see on rohkem kui kaks kolmandikku tervest Vahemere populatsioonist. Fuente de Piedra paikneb Antequerast loode pool asuvate lainjate kipsirikaste küngaste vahelisel madalikul. Tänapäeval virvendab selle madal ja soolane vesi, justkui käiks seal ikka veel soola kaevandamine, nagu see toimus Rooma aegadest kuni 1950. aastateni. Fuente de Piedra on klassikaline umbjärv – sellel pole looduslikku äravoolu ja see toitub sademetest, mis jõuavad järve põhjavee kaudu. Sademeid on seejuures väga kasinalt. Tuule ja päikese põhjustatud aurustumine on niivõrd suur, et mõnikord suvel kuivab järv täiesti ära.  Kuigi flamingod on peamine põhjus, miks Fuente de Piedra on kuulutatud Ramsari alaks (rahvusvahelise tähtsusega märgala), külastab seda regulaarselt 170 erinevat linnuliiki.

Sierra Nevada

Lumised mäed (hisp. k) (Granada)
Sierra Nevada mäestik on lõunapoolseim liustikepiirkond Euroopas. Kõrgeim tipp on 3482 m üle merepinna ulatuv Mulhaceni mägi. Võib tunduda üllatav, et vaid kahe tunni autosõidu kaugusel Costa del Soli liivarandadest on suurepärsed mäed, kus saab suusatada viis kuud aastas. Mäeahelik kulgeb rohkem kui 80 kilomeetri pikkuselt idast läände, selle tuuma moodustab läbisegi paisatud happeline vilgu-kiltkivi, mida läbivad moreenid ja liustikuorud ning kus paikneb ligikaudu 50 jääkülma veega järve. Sierra Nevadas on esindatud kõik viis taimkattevööndit, mis Pürenee poolsaarel leidub – alumistel nõlvadel vahemereline taimestik ning kõrgemal kui 2600 m paiknevad alpialad, mis on koduks ainulaadsetele liikidele, mis kujunenud viimasel jääajal siia vangi jäänud organismidest. Sierra Nevada on alates 1999. aastast Hispaania suurim rahvuspark. Siin elavad ka maailma kõige lõunapoolsemad uruhiired Microtus nivalis`ed,  on tohutu suur hispaania kaljukitse populatsioon, ainus Lõuna-Hispaania mägiraatide pesitsuspaik ja 124 liblikaliiki.

Torcal de Antequera

Lühikese autosõidu kaugusel rannikumetropolist Malagast paikneb suurejooneline Torcal de Antequera paekivipaljand, mis on tõeline geoloogiline imedemaa. Mitte kusagil mujal Hispaanias ei ole karstiprotsessid kõigi oma klassikaliste tunnusjoontega niivõrd ulatuslikult nähtaval: paekivisillutis, sammaskujud ja vankuvad kivid- kõik tihedalt väikesele maa-alale kokku pakitud. Maa all laiub kitsaste käikude ja kavernide labürint, täis stalagmiite ja stalaktiite. Läbi mägede viib autoparklast algav ja sealsamas lõppev 1,6 kilomeetri pikkune teerada. Kaljupragudes kasvab taimestik,  muuhulgas kivirik ja käokannus. Torcal de Antequera on oluline botaaniline piirkond, kus kasvab üle 650 taimeliigi, ainuüksi orhideesid on 30 eri liiki. Paljandid on tihti kaetud pilvedega, ent kui juhtub olema haruldaselt päikseline päev on võimalik näha ka Aafrika rannikut.